Võrumaa malev
Kaitseliidu Võrumaa malev on tugev kogukonnale toetuv organisatsioon, mis ühendab vabatahtlikke üle kogu Võru maakonna. Võrukatele omane kohalik identiteeditunne ja kodukoha hoidmine kajastub ka maleva tegevuses, kus tuntakse uhkust piirkonna traditsioonide, ajaloo ja kultuuri üle. Malev koosneb mitmest kompaniist ja rühmast, mis tegutsevad eri piirkondades – Võru linnas ja selle ümbruses, Antslas, Rõuges, Haanja ning Vastseliina kandis. Selline struktuur tagab nii hea piirkondliku katvuse kui ka kiire reageerimisvõime.
Juhtimine
Võrumaa malevat juhib malevapealik koos staabi ja allüksuste pealikega. Fookuses on valmisolek, väljaõpe ning koostöö partneritega pealinnas.
Vaido Siska
Varasemad malevapealikud
Oskar-Aleksander Raudvere
1925
Friedrich-Karl Pinka
1925-1934
Rudolf-Johannes Lints
1934-1940
Tõnu Järv
1991-1992
Hillar Tint
Mart Puusepp
1994-2005
Kajari Klettenberg
2005-2007
Eduard Nikkari
2007-2012
Lauri Abel
2013-2016
Toomas Väli
2016-2018
Janno Märk
2018-2020
Kalev Koidumäe
2020-2023
Ajalugu
KL Võrumaa malev on loodud 08. septembril 1917. Võrumaa malev on üks kahest Kaitseliidu vanimast malevast. Kui olla faktides päris täpne loodi 8. september 1917 Võru linna tollase linnapea Johan Freimanni eestvedamisel omakaitseüksus, mille ülemaks määrati läbi hääletuse Karl Ottensenn. Omakaitse loomise vajadus oli tingitud võitluseks nn tumedate jõududega, mis oli tekkinud sõjapõgenikest ja sõjaväe jooksikutest, kes hakkasid kohalike elanike ja nende vara kallal vägivalda tarvitama. 5. oktoobri seisuga oli omakaitseüksusesse vastuvõetud 98 kodanikku. Alates 6. oktoobrist 1917 oli igal ööl patrullis 12 meest ja üks vanem. Kaitseliidu Võrumaa malev on Võru vabatahtliku omakaitse õiguspärane järglane.
Võrumaa Kaitseliit Vabadussõjast Teise Maailmasõjani
5.12.1918 lõid Vabadussõja esimese lahingu lõunarindel Nõnova juures Võru kaitseliitlastest gümnasistid malevapealiku kapten Friedrich Vreemanni juhtimisel. Pärast Vabadussõda leidsid poliitikud, et Kaitseliit pole enam vajalik ja selle tegevus raha puudusel sai, kus 01.12.1924.a. toimunud enamlaste riigipöördekatse järel hakkas Kaitseliit kiiresti arenema. 30- aastate lõpus kuulus Võrumaa malevasse üle 2500 kaitseliitlase. 17.06.1940 Ühe esimese asjana peale Eesti okupeerimist saadeti Vene võimude poolt laiali Kaitseliit ja alustati kaitseliitlaste represseerimist. Maleva kauaaegne pealik, kol-ltn Jaan Heljuste liitus metsavendadega ja arreteeriti 31.12.1948.
Taasloomine ja tänapäeva tegevus
- 20.03.1990 Taastati Võrumaa Malev tolleaegse linnapea hr. Enn Tupp´i eestvõtmisel.
- 15.05.1990 valib polikliiniku saalis toimuv üldkoosolek maleva pealikuks hr Kalju Rohtlaane.
- 05.05.1992 võtab malev üle oma ajaloolise maja Võrus, Karja 22. Tolleaegse malevapealiku Aigar Lipingu käsul seati sisse esimesest päevast alates korrapidamisteenistus. Valve oli relvastatud ning lahingumoonaga.
- 1993. aastal taastati Naiskodukaitse tegevus, mis ei käivitunud esimese hooga nii nagu see oli planeeritud. 27.11.1997. asutati ametlikult Võrumaale taas Naiskodukaitse ringkond.
- 22.02.1994 annavad pidulikul koondusel pühaliku tõotuse 6 noorkotkast ja 11 kodutütart. Need olid esimesed need olid esimesed ametlikud noorkotkaste ja kodutütarde rühmad sõjajärgsel Võrumaal.
tähtsamad kuupäevad
- 08.09.1917- Võrumaa Omakaitses loomine
- 28.06.1940Kaitse Liidu tegevuse lõpetamine
- 20.03.1990Võrumaa maleva loomine
- 05.05.1992Karja 22 hoone kasutusse võtmine
Sümboolika
Võrumaa maleva sümboolika on kujunenud enam kui sajandi jooksul ning sümboliseerib kaitsjate järjepidevust, väärikust ja ühtekuuluvust.
Maleva lipp ja vapp
Kaitseliitlase sõduribaaskursuse lõpetamise märk
lõpetamise
Kaitseliitlase tankitõrjegranaadiheituri lõpetamise märk
lõpetamise
Kaitseliitlase kuulipilduri erialakursuse lõpetamise märk
lõpetamise
Kaitseliitlase sidemehe erialakursuse lõpetamise märk
lõpetamise
Kaitseliitlase jaosanitari erialakursuse lõpetamise märk
lõpetamise
Vormidetailid
Väljaõpe
Väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema nii iseseisvalt kui ka meeskonnas. Väljaõpe tagab, et igal üksusel on oskused täita oma ülesandeid nii rahuajal, kriisiolukorras kui ka sõjaajal. Läbimõeldud ja mitmetasandiline väljaõpe moodustab Võrumaa maleva operatiivse selgroo.
